Vilnius

Kui satud Leedus viibides hädaolukorda vali kohalik hädaabi lühinumber 112.
Saatkonnaga saad ühendust võtta telefoninumbril +370 5 2780 200.

Kui oled sattunud hädaolukorda töövälisel ajal või puhkepäevadel, võta ühendust välisministeeriumi valveametnikuga telefonil +372 53 01 9999.

Reisidokumendi kaotus

Kui sa kaotad või sinult varastatakse Leedus olles pass või ID-kaart, väljastab konsul sulle tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistuse taotlemisel on vaja esitada:

• 2 dokumendifotot mõõtmetega 40×50 mm.
• täita tagasipöördumistunnistuse taotlusankeet:
• tagasipöördumistunnistus – PDF (PDF), DOC (DOC) (Eesti kodanikele)
• tagasipöördumise luba – PDF (PDF), DOC (DOC) (välismaalase passi omanikele)

Tuleb meeles pidada, et dokumendi taotlemiseks tuleb isiklikult esindusse kohale minna. Tagasipöördumistunnistus on mõeldud tagasi pöördumiseks Eestisse – sellega ei saa jätkata pooleliolevat reisi või elada asukohariigis.

Üksikutel juhtumitel, eelkõige olukorras, kus reisitakse Euroopa Liidu piires ja olete tagasi pöördumas Eestisse, võib transpordifirma teid lubada pardale ka reisidokumendi koopiaga. Juhime tähelepanu, et see tuleb alati transpordifirmalt üle küsida.

Kui reisidokument on kaotsi läinud  kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta.

ID-kaardi/elamisloakaardi/digi-ID kaotus:

Helistage koheselt Politsei- ja Piirivalveameti abiliinile +372 677 3377. Teie palvel peatatakse kaardil olevad sertifikaadid. Seejärel pole võimalik kaarti enam elektrooniliselt (nt digitaalse allkirja andmiseks) kasutada.

Edasine sõltub sellest, kas saate kaardi tagasi oma käsutusse (leiate üles) või dokument jääb kadunuks:

• a) kui leiate kaardi üles, saate peatatud sertifikaadid uuesti aktiveerida. Selleks tuleb isiklikult minna SEB Panga või Swedbanki kontorisse või Politsei- ja Piirivalveameti teenindusse. Sertifikaatide peatatus lõpetatakse ja kaarti saab jälle elektrooniliselt kasutada.
• b) kui kaart jääbki kadunuks, tuleb Teil võtta ühendust saatkonnaga ning esitada avaldus, mille alusel tunnistatakse kaardil olnud sertifikaadid ja kaart kui füüsiline dokument kehtetuks. Kaardi edasine kasutamine pole siis enam võimalik. Seejärel tuleb taotleda juba uus kaart. Kehtetuks tunnistatud isikut tõendavat dokumenti uuesti kehtivaks teha ei saa.

Kui Te esitate isikut tõendava dokumendi kaotsimineku korral saatkonnas taotluse uue dokumendi väljaandmiseks, märkides taotlemise põhjusena kaotsi läinud, hävinud, varastatud, siis tunnistatakse Teie dokument kehtetuks taotluse alusel ning eraldi avaldust dokumendi kehtetuks tunnistamiseks vaja ei ole.

ID-kaardi sertifikaatide peatamine

Kui teil on kahtlus, et teie ID-kaart on kadunud ning seda võidakse kuritarvitada (näiteks sinu nimel digitaalallkirja anda), helistage esimesel võimalusel ID-abiliini numbril 1777 (välismaalt helistades (+372) 6773377 ja paluge oma ID-kaardi sertifikaadid peatada. Selleks küsib abiliin teie isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi, sünnikohta või ID-kaardi numbrit. Peatatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas.

Kui ID-kaart kaob, teavitage kindlasti ka Politsei- ja Piirivalveametit, kes saab vajadusel tunnistada ID-kaardi kui füüsilise dokumendi kehtetuks.

Mida konsul saab teha?

• Väljastab abivajajale ajutise reisidokumendi.
• Nõustab vajadusel suhtlemisel kohalike ametivõimudega.
• Vahendab vajadusel suhtlust abivajaja lähedastega Eestis.

Raha kaotus

• Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole.
• Eesti konsulid või aukonsulid sellistel juhtudel raha anda ei saa, kuid konsul aitab teil vajadusel võtta ühendust lähedastega ning nõustab raha ülekannete tegemisel.
• Raha kaotuse korral on võimalik lähedastel raha saatmiseks hättasattunule kasutada ka rahvusvahelist kiirrahakaardi saatmise teenust, mida pakuvad MoneyGram ja Western Union ja Transferwise.
• Välisesindus saab anda rahalist abi nö tagatise olemasolul – väljamakse saab konsul teha juhul, kui vastav summa on lähedaste poolt kantud välisministeeriumi pangaarvele (SWEDBANK: EE122200221006104336, SWIFT/BIC:HABAEE2X, viitenumber 700025262).

Mida konsul saab teha?

• Annab nõu, kuidas saata raha abivajajale.
• Vahendab vajadusel suhtlust lähedastega Eestis.

Mida konsul ei saa teha?

• Ei saa osta uusi lennuki-, laeva-, rongi- või bussipileteid.

Kuriteo ohver

Konsulaarabi andmine kuriteo ohvrile seisneb kannatanule tema õiguste kaitseks vajamineva informatsiooni andmises. Konsul ega aukonsul ei osuta õigusabiteenust, sest kummalgi pole rahvusvahelise tava kohaselt õigust sekkuda kohalikku õigusmõistmise protsessi.

Kinnipidamine kuriteokahtlusega

Välisriigis kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad õigused – peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti saatkonnaga Vilniuses, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.

Mida saab konsul teha isiku kinnipidamisel? Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kohtlemine kinnipidamisel ning vanglas vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu põhjendatud vajadusel külastab konsul teda vanglas.

Mida konsul ei saa teha isiku kinnipidamisel? Levinud on väärarusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa poolt määratakse riiklik kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et tema võimuses on kinnipeetu kohe vanglast vabastada. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel.

NB! Välismaal viibides tuleb järgida asukohariigi seadusi ja eeskirju. Seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest.

Eesti kodaniku surm välisriigis

Eesti kodaniku surmajuhtumi korral informeerivad Leedu võimud Interpoli kaudu Eesti politseid ja välisministeeriumi. Surmateate lähedastele edastab politsei.

Välismaal toimunud surmajuhtumi puhul soovitame ühendust võtta rahvusvahelist matuseteenust pakkuva ettevõttega.  Juhul kui oli sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ühendust võtta ka kindlustusega. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud katab kindlustus või selle puudumisel sugulased või lähedased.

Konsul nõustab omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis eelkõige  hõlmab vajalike dokumentide väljastamist ning üksikutel juhtudel ka urni või kirstu pitseerimist.

Mida konsul saab teha?

• Nõustab lähedasi põrmu transpordi küsimustes Eestisse.
• Vahendab vajadusel suhtlemist matusebürooga.
• Suhtleb vajadusel asukohamaa ametiasutustega.
• Väljastab vajadusel kirstu või urni pitseerimise tõendi.

Mida konsul ei saa teha?

• Ei maksa põrmu tuhastamise ega transpordi eest.

Kuna välismaal haigestunud inimese või õnnetusjuhtumis vigastatute ravimise ja koju toimetamise kulusid Eesti Haigekassa ega ka saatkond ei kanna, peame oluliseks rõhutada reisikindlustuse vajalikkust.